Sanguisorba tenuifolia "Alba". Ahtalehine punanupp.
Kitsaste lehtede ja valgete õitega liik. Vajab viljakat mulda. Ahtalehise punanupu puhmik kerkib graatsiliselt üle tavaliste püsikute. Hoolimata kõrgest kasvust (u 1,8- 2 m) ei tee ta vähimatki tüli. Taim laieneb väga aeglaselt– järelikult pole teda tarvis mingilgi moel tagasi hoida. Hoolimata sihvakusest võib teda istutusalas paigutada ka ettepoole. Nimelt loetakse ahtalehist punanuppu „läbipaistvaks taimeks” – tema puhmik on sedavõrd hõre, et sellest on tõepoolest võimalik läbi vaadata. Kasvab ideaalsetes oludes 2,5 m kõrguseks ja tema valged üksmeelselt rippuvad õisikud kõiguvad graatsiliselt tuules kõrgel vaatleja pea kohal. ’Alba’ välimus õitsemise ajal (alates augustist) on täiesti eriline – hakatuseks on ta põlvekõrgune väga nägus „sõnajalapuhmik”, sellele järgneb hõre kimp kahemeetriseid „traadijuppe”, mille otsas kõiguvad „pudeliharjad”. Sumedal augustiõhtul pole kaugemalt vaadates peeneid õisikuvarsi õieti näha – jääb üle imestada, mis imelikud valged ja karvased putukad seal õhus tantsisklevad. Aiakahjurid temast ei hooli ja haigusi ta ei pelga. Külm punanuppu ei võta. (Jüri Annist).
Foto: Nõrga talu